“Nõnda kui mina metsale, nõnda mets minule”

- Eesti Vanasõna -

Rahvapärane puutöö lähtus puidu omadustest ja materjalide kättesaadavusest, mille põhjal valiti iga liik kindla otstarbega eseme jaoks.

OKASPUUD

Eesti rahvapärases puutöös on okaspuud leidnud väga laialdast kasutust tänu oma kättesaadavus ekui kaomaduste tõttu.

  • Eesti ühe levinuima puiduliigina, leidis mänd ka laialdast kasutust. Oma kõrge vaigu sisalduse tõttu, oli ta vastupidavaim ja eelistatuim ehituspuit. Samuti oli mänd põhiliseks laeva- ja paadiehituse puuks-laevaplangud, sageli ka kiilud olid valmistatud männist. Männist tõmmati katuslaaste ja peerge pirrukorvide jaoks. Samtui on männist valmistatud uksi, mööbliesemeid, kirste jpms. Männijuurt kasutati villa ja lõngakorvide valmistamiseks. Männi vaigurikastest osadest tehti tõrva, millega anti erinevatele materjalidele niiskuskindlust, Männist on kasutatud pea kõike.

  • Kuusest kasutati kõike, juurest ladvani, ka kuuse koort ehk koske.,. Kuuse puitu kasutati eriti kohtades, kus oli vaja sirgeid ja pikki laudu või prusse - näiteks hoonete ja aitade konstruktsioonides ja ka lihtsama mööbli valmistamisel. Oksalised tüved olid äkkena kasutusel, pinkidena, jms. Koort kasutati katusematerjalina, nõude valmistamiseks, aga ka näiteks kosesaanide valmistamisel. Juurpuu oma L-kujulise vormiga andis võimaluse kasutada teda äkke, katuseräästa sarikaks, jne. Kuusejuur oli hea punumismaterjal näiteks korvidevalmistamisel. Kuusk oli oluline ka muusikariistade, nagu lokulaudade, kannelde valmistamisel, tänu heli resoneeruva omaduse tõttu. Okas ja vaik leidsid kasutust rahvameditsiinis.

  • Kadakat hinnati selle kõva ja tiheda puidu ning iseloomuliku lõhna tõttu. Peamist kasutust leidis kadakas Lääne-Eestis ja saartel, kus teda laialdaselt leidub. Seda kasutati väiksemate ja vastupidavate tarbeesemete, näiteks lusikate, võinugade, nööpide ja tarbenõude valmistamiseks. Lisaks kasutati kadakaoksi suitsutamiseks, et anda toidule erilist maitset.

RÕNGASSOONELISED LEHTPUUD

Rõngassooneliste puiduliikide vastupidavust ilmastikule on osatud Eesti rahvapärases puutöös ära kasutada juba ammustest aegadest Need puiduliigid on vastupidavad niiskusele, on tugevad ja alluvad painutamisele.

  • Tamme hinnati selle kõvaduse, tiheduse ja vastupidavuse tõttu. Tamme kasutati tööriistade, põllutööriistade osade (nt adratalade) ja tugevate konstruktsioonide valmistamisel. Samuti oli tamm oluline tarbe- ja iluesemete, nagu lauad, kirstud ja nõud, valmistamisel. Tamm peab hästi vastu ka vee all olevates tingimustes, mis tõttu tamm oli eelistatud materjaliks Eestis vesiveskite ehitamisel. Kasutati nii tüve kui ka oksi.

  • Saar oli oluline puit oma sitkuse ja painduvuse tõttu. Seda kasutati tihti esemete jaoks, mis pidid olema vastupidavad ja elastsed, näiteks reejalased, vankrirattad, tööriistade varred ja muu tarbevara. Saar oli ka hinnatud mööblipuu.

  • Jalakapuit oma sitkuse ja vastupidavuse tõttu sobis tööriistade ja põllutööriistade, näiteks atrade ja harkide valmistamiseks. Hinnatud mööblipuu oma ilusa välimuse tõttu.

  • Künnapuu, olles jalakale sarnase struktuuriga, leidis samuti kasutust seal, kus oli vaja väga vastupidavat ja sitket puitu. Künnapuud kasutati näiteks vankrite ja kelkude osadena, samuti muude raskemat koormust taluvate tööriistade valmistamisel.

HAJUSSOONELISED LEHTPUUD

Hajussooneliste lehtpuuliikide mitmekesisus, laialdane levik ja erinevad omadused, leidsid rikkaliku kasutust talurahva igapäevases majapidamises.

  • Kask oli üks leviunumaid ja olulisemaid lehtpuid Eesti talumajapidamises. Selle ühtlane ja pehme puit sobis hästi majapidamisnõude (lusikad, kausid, toobrid), vankrirataste, reejalaste ja muude igapäevaste tarbeesemete valmistamiseks. Kasepuit oli kergesti töödeldav, kuid samas piisavalt vastupidav.

  • Haab sobis hästi majapidamistarvete (lusikad, kausid), lavalaudade, mesitarude ja teiste lõhenemisele vastupidavate esemete valmistamiseks. Oli eelistatud ka suuremate õõnestatud esemet valmistamisel nagu viljakumm, küna, ummik, haabjas. Tänu kergesti töödeldavale puidule oli haab oluline materjal peenema ja praktilise tarbevara valmistamisel. Eriti hinnatud oli haab painutatud karpide, vakkade, sarjade ja sõelte valmistamise.

  • Sanglepa pehmet ja kergesti töödeldava puitu hinnati ning eelistati kergete ja praktiliste esemete valmistamiseks, nagu nt majapidamisnõud (pannilabidad, kausid), väiksemaid tarbeesemeid ja mõnikord ka mööblit. Leppa hinnati suitsutamisel, kuna see põles puhtalt ega jätnud vaigust jääki, andes toidule hea maitse.

  • Väga pehme ja kergesti töödeldav puit, mida oli lihtne lõigata ja vormida. Pärnapuit oli hinnatud nikerdustööde, sealhulgas karpide, lusikate, nugade ja muude tarbeesemete valmistamisel nagu kausid ja umikud. Pärnaniint kasutati õmblemisel,sellest tehti sarjadele ja sõeltele põhjasid, aga ka nööri.

  • Vahtrapuud kasutati selle tugeva, ja libeduse tõttu. Vaher leidis rakendust näiteks väiksemate tarbeesemete, muusikariistade (nt kannelde) ja dekoratiivsete detailide valmistamisel. Hästi vastupidava ja libeduse tõttu pandi vahtraliistu saanijalastele ja tallalaudadeks höövlitele. Vahtrakisuga õmmeldi nt puidust vakkasid kokku, aga ka suuremate sarjade ja sõelte võrgu tegemiseks..

  • Toomingas oli hinnatud sitke, kuid tugeva ja painduva puidu tõttu. Toominga puidust sai nt tugeva tööriista varre kirvele ning sitke ja painduva puidu tõttu tehti toomingast ka loogad hoburakendile. Toomingavitsad painduvad aastaringselt, mida kasutati laudnõude vitsutamisel.

  • Paju ehk remmelgas omab pehmet ja kergesti töödeldavat, üsnagi hästi painduvat puitu. Oksad sobisid see hästi punumistöödeks, näiteks korvide ja vitstest tarade valmistamiseks. Pajukoort kasutati nt. viiskude jm. väikeste punutiste tegemisel ja ka naha parkimisel. Pajust otehtud ka lookasid hoburakendile.


    Remmelgas, mis on puuks kasvanud paju, on samuti kasutust leidnud rahvapärases puutöös. Remmelga puidust on tehtud nt. kausid, liuad, künad, jm.

  • Pihlakapuit on tihe, painduv ja vastupidav, mistõttu see sobis tööriistavarte ja väiksemate tarberiistade valmistamiseks. Kasutati ka puutelgedega vakritelgede valmistamiseks. Lisaks peeti pihlakat pühapuuks, mille usuti maagilist väge olevat.. .

  • Sarapuu oli hinnatud oma tugevate ja sirgete varte tõttu, mida kasutati kergelt painutatavate esemete, näiteks õngeritvadeks, tarjade tegemiseks ja korvipunumise alusmaterjalina.

  • Viljapuude puit (nt õuna- ja pirnipuude), oli kõva, tihe, libe ja hästi viimistletav. Seda kasutati peamiselt väikeste tarbeesemete, näiteks lusikate, kausside ja muude sarnaste tarbeesemete valmistamiseks. Oma libeduse tõttu kasutati nt õunapuud ka höövlipakkude valmistamiseks.